I love the way you lie

Kõik on nii teistsugune, kõik teevad silmade ees head nägu. Kas just mulle, seda ma ei tea aga näen seda ise koguaeg. Lootsin, et olen kõigist ja kõigest puhanud kui tagasi jõuan, aga mulle tundub, et mõndadest ei olegi võimalik kuidagi puhata. Kuid mida ma halan. :)?

Tegelikult on, nii et reis oli super, lihtsalt parim. Sooja oli 30 kraadi,meri oli nii soe, lained olid igapäev ülepea ja  kõik olid nii sõbralikud minuga, mitte ühtegi mure, tundsin ennast sama vabalt kui lind kes õhus lendleb.
Sain seal ka kokku ühe poisiga kellega eelmine aasta seal koos olin teda oli nii hea näha üle pika aja. Veel parem oli see, et sain seal tuttavaks ühe uue poisiga. Ta nimi oli Lulu ( ma tean et naljakas aga samas nunnu) ta oli nii armas selline ilus, natukene häbelikum ja ta oli mu venna moodi, see ajas mind koguaeg naerma. Ta oli kuidagi teistsugune võimalik, et asi oli selles, et ta polnud päris türklane, ta ema oli itaallane. Olin temaga igaõhtu koos ja vahepeal ka päeval, aga see tegi mu lahkumise veel raskemaks, kui viimased 10 minutit olid jäänud tulid meile mõlemale pisarad silma :( aga ma lubasin talle et varsti näeme jälle. :)
 Ma oleksin andud nii palju, et sinna jääda aga kahjuks ei olnud see tänu minu noorusele võimalik. Aga juba 5 kuu pärast on mul võimalus sinna tagasi minna ja seda ma ka teen.

Ma vahest lihtsalt ei mõista mis vahet on sellel kui vana ma olen, ma võin kihla vedada, et olen palju targem ja elukogenenum kui mõni 18 aastane, kuid ikka on temale rohkem lubatud kui mulle. Naerma ajab :D