Freaky like me !

Masendus tuleb peale kui mõelda, et täna on alles teisipäev ja, et nädalavahetus on veel nii kaugel. Õnneks on elus pisikesed asjad mis teevad õnnelikuks, kasvõi kõige kurvemal või masendaval hetkel. Tavaliselt on mul selleks, sõbrad, mingi eriti idiootne nali, telekast mingi hea saade ja muusika.
Nagu ka näiteks täna, hommik oli suhteliselt hea, pinin minema kooli esimeseks tunniks, et tantsu harjutada. Et siis reedel on mul kooli sünnipäev ja tänu sellele pean terve kooli ees järjekordselt margi maha tegema. Aga pole hullu vähemalt on lõbus :)
 Edasi läks päev masendavaks kõik tunnis kestsid nii kaua, vähemalt tundus nii. Ma arvan, et ma oleksin sinna kooli magama ka jäänud kui ma poleks kahte viimast kodundust üle lasknud .
Parim hetk päevas oli vist 14:20 kui ma koju jõudsin, ma pole siiamaani diivani küljest lahti saanud. Ma oleks nagu siia külge kleebitud, mittemiski ei tõmba :)
Nüüd tuleb ainult oodata millal emme koju ja mulle raha annab , siis tuleb issiga sööma minna ja hiljem saan silluga kokku, ning katale kingitust vaatam . ( homme on kallikesel sünnipäev ).  Ning tuleb hakata reedet ootama :)

Tänase päeva tuju parandaja oli siis selline : K: Mis on Opeli kasutusjuhendi viimasel leheküljel? V: Busside ja rongide sõidugraafik.

TsauTsau.